Ergutame majanduse kasvama!
Üksnes majanduskasv ja atraktiivne ettevõtluskeskkond toovad eelarvesse lisavahendeid kõikide valdkondade arendamiseks.
Riik on tõhus ja lugupidav partner
Riik peab olema ettevõtjatele tõhus partner erinevate lubade menetlemisel. Riik ei tohi olla pidur! Riik suhtub asjaajamisel lugupidavalt ettevõtjate aega ning laienemise ja kasvamise püüdlustesse.
Vähem riigikapitalismi
Riik osaleb ettevõtluses nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Riigiettevõtete juhtimise avalikkusele mõistetavaks muutmiseks on vajalik viia need börsile.
Palun ka meie tagahoovi!
Tuleb avada arutelu, kuidas lahendada “mitte minu tagahoovis” probleem.
Kuidas muuta kohalikud omavalitsused ja kogukonnad kõrgtehnoloogilise ja teadmusmahuka majanduse arengust kasusaavateks huvipoolteks?
Puhas südametunnistus
Majanduskeskkond peab soodustama ausat konkurentsi, sealhulgas Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite jaotamisel ja riigihangete korraldamisel.
Kõrgem lisandväärtus
Riik soodustab kohalikule toormele kõrgema lisandväärtuse andmist. Headeks näideteks puitmajatööstus, puidu- või põlevkivikeemia arendamine ja puhas Eesti toit. Lisandväärtuseta kohaliku toorme, näiteks ümarpuidu piiranguteta väljavedu peab vähenema.
Tark majandus ja jätkusuutlik ärimudel
Teadmistepõhine majandusmudel on ainuke viis, kuidas luua ja hoida raskesti kopeeritavaid eeliseid. Edukas majandus toetub läbimõeldud ja tulevikku vaatavatele haridusstrateegiatele.
Digitaliseeritud kultuuripärand peab rahvale rikkust looma
Kui meie museaalid oleks laialdaselt digitaliseeritud ja internetist kitsendavate piiranguteta allalaetavad, siis toetaks nende mitmekülgne taaskasutamine meie majandust ja inimeste elujärge. Riigi intellektuaalomandi valdkond tuleb tervikuna üle vaadata ja panna see kohaliku disaini- ja arvutimängutööstuse teenistusse.
Näiteks autoriõiguse alt vabanenud endisaegne, antiikne 3D mudelina sisseskännitud mööbliese võib olla pöördprojekteerituna (reverse engineering) sisendiks kaasaja mööblidisainerile, laiemalt mööblitööstusele. Sama digitaalne ese võib olla sisendiks ka arvutimängutööstuses interjööride ja eksterjööride kujundamisel.
Piltlikult öeldes saaksid 3D skännitud hobuvankrid, isegi talumajad ja linnamajad olla taaskasutatud arvutimängudes ruumiliste visuaalsete elementidena.
Kahjuks on meie - Isamaa erakonna - liikmetest ministrid ja mäluasutuste juhid selles valdkonnas väga vähe ära teinud. Et mitte öelda: nad on jooksnud lati alt ja pole soovinud mõista, mida Jakob Hurt pärimuse kogumise vajalikkusest arvas.
Mida Jakob Hurt tegelikult öelda tahtis ja mida ta täna ütleks?
Eesti mäluasutused peavad kinnistest ladudest muutuma leviasutusteks, mis võimaldavad digitaliseeritud kultuuripärandi taaskasutust.
Heaks näiteks on, kuidas Briti Rahvusraamatukogu avaldas mõned aastad tagasi üle kahe miljoni raamatuillustratsiooni kõigile tasuta kasutamiseks ja ümbertöötlemiseks. Ilma mingite piiranguteta. Aga millegipärast pole meie mäluasutuste kodulehekülgedelt võimalik isegi Muhu seeliku mustrit alla laadida?! Miks see nii on?
Eestil on kui mitte kõige suurem, siis maailma suurimaid kogutud rahvaluule-korpuseid, kuid meie kogutud ainest pole võimalik üle veebi ei lugeda, ega kuulata. Jakob Hurt ei algatanud pärimuse kogumist selleks, et panna see lattu seitsme luku taha seisma.
Meie digitaliseeritud pärandkultuur, digitaliseeritud museaalid, sealhulgas 3D objektid peavad leidma tee arvutimängude interjööridesse ja eksterjööridesse. Nii elab meie kultuur edasi ja laieneb digitaalsetel platvormidel.
Majandusel ja finantsilisel edul on kultuuri ja loominguga tihedam seos kui tavaliselt arvatakse. Kui riik hoiab intellektuaalomandit kinni või ei vabasta intellektuaalse omandi objekte - ei tee piisavalt nende taaskasutusse andmiseks, siis on see meie majandusele kahjulik ja nürimeelne ning lühinägelik.
Disainmõtlemine loob lisandväärtust
Disain teeb peremeheks
Disain toodab majanduskasvu
Disain, olgu selleks tootedisain, graafiline disain, tootedisain, tööstusdisain, protsesside ja uute ärimudelite disain, võimaldab luua raskesti kopeeritavaid ja konkurentsieelist loovaid lahendusi. Disainmõtlemine peab koos MATIK õppega leidma tee kõikidesse koolidesse.
Disain teeb meist toodete ja teenuste peremehed ja võimaldab odavast allhanke riigist muutuda rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide keskuseks. Disainmõtlemisest ja disainiharidusest peab saama üks osa Eesti strateegilisest oskusteabest.