Haridus majanduse ja heaolu vankri ette!
Majandusedu aluseks on meie inimeste loovus ja leidlikkus, mida toetab ka Eesti haridussüsteem.
Hariduse nurgakivideks on säravad ja innustavad õpetajad ning tulevikuoskustest lähtuvad haridusprogrammid ja õppekavad.
Meie teadlased ja innovaatorid loovad koostöös ettevõtjatega väärtust Eestile ja kogu maailmale.
Üldoskused ja tulevikuoskused
Õpe erinevatel haridustasemetel võiks olla suunatud senisest rohkem tulevikuoskuste arendamisele nagu üldoskused, loovus ja kriitilise mõtlemise oskus.
Inseneeria ja disaini erialad loovad kõrgepalgalisi töökohti
Riiklikku tellimust tuleks suurendada insenertehnilistele, mehhatroonilistele ja IT erialadele. Samuti erinevatele disainierialadele, kuivõrd just disainmõtlemine on see, mis loob kasulikke tooteid ja lahendusi.
Eestil on suur raviteenuste eksportimise potentsiaal
Soomes töötab nende terviseameti andmetel üle 600 Tartu Ülikooli diplomiga arsti. Milline rahvas oleks veel targem kui see, kelle arste hinnatakse üle maailma? Lisaks haridusekspordile ja intellektuaalomandi eksportimisele võiksime eelisarendada raviteenuste sektorit, et muuta see Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise kontekstis eksportivaks ja kasumlikuks sektoriks.
Programmeerimine ja disain üldhariduskoolidesse
Tänapäeva kirjaoskus pole enam pelgalt arvuti kasutamise, vaid programmeerimise oskus. Programmeerimine ja disain võiksid olla üldhariduskoolide programmides kohustuslikud. Samuti võiks saada programmeerimist õppida riigi kulul iga täiskasvanu. Nii lahendaksime sektori tööjõu puudusega seotud probleemi ja looksime juurde kõrgepalgalisi töökohti.
Kodulähedased koolid ja huviharidus kättesaadavaks igale lapsele
Iga lapse anded ja võimed peavad saama arendatud. Kellegi haridustee ei tohi katkeda, sest kodust kaugel asuvas koolis õppimiseks puuduvad perekonnal vahendid.
Meie haridust hinnatakse ka väljaspool Eestit
Tark rahvas on tark siis, kui keegi peale ta enda ka seda tarkust vajab. Seega pean oluliseks võimaluseks hariduseksporti. Võõrkeelsed õppekavad ei tohi tulla eestikeelsete arvelt.
Las laps õpib progema ja miks mitte ka ise?
Programmeerimine ja disainmõtlemine võiksid olla gümnaasiumis kohustuslike ainete hulgas. Maailma rikkamad inimesed ja kallimad ettevõtted tegutsevad intellektuaalomandi ja tehnoloogia valdkonnas.
- Gümnaasiumitasemel matemaatika on tunduvalt keerulisem kui programmeerimine. Programmeerimise oskused on vaimselt ja intellektuaalselt kättesaadavad vähemalt põhikooli lõpetanutele. Tegelikult alumist piiri polegi!
- Programmeerimine on eeskätt kirjutamine ja töötamine loogiliselt ja funktsionaalselt seotud tekstiga, kasutades seejuures talupojamõistust - elementaarseid loogikavahendeid ja üldistusvõimet. Tipptehnoloogia valdkonnas on programmeerimine A ja O.
- Iga Eesti inimene, olgu ta õpilane, õpetaja, noor või vana, peab saama tasuta auditoorset programmeerimise ja disainmõtlemise õpet. Nii kaotame sektori aktuutse tööjõupuuduse ja loome laiapindselt juurde uusi kõrgepalgalisi töökohti.