Autor: Indrek Kiisler / ERR
25. mai, 2023
Tüliga lahkunud Parempoolsetega ta ühinemist ei näe, kuid viimase liikmeid eraldi näeks ta Isamaa rüppe naasmas. Ka leiab Danilson-Järg, et Isamaas peab olema ruumi teistsugustele arvamustele ning abieluvõrdsuse teisiti tõlgendamise pärast ei tohiks kedagi tõrjuda.
Miks te teatasite oma kandideerimisest alles vahetult enne kandidaatide nimekirja lukku löömist? Tõnis Lukas ja Urmas Reinsalu olid valmis esimeheks kandideerima kohe pärast Helir-Valdor Seederi ootamatut avaldust.
Ma ei olnud kandideerimisega arvestanud. Ma arvasin, et Helir-Valdor Seeder jätkab. Tema otsus tuli mulle üllatusena. Ja kui ma nägin esmaspäeval Tõnist ja Urmast ERR-i veebisaates rääkimas, siis mulle tundus, et see ei lähe kokku erakonna liikmete ootustega. Liikmed ootavad uuenemist. Arvan, et kandidaatide seas on keegi puudu ja mina saan seda tühimikku täita.
Seederiga olete rääkinud oma kandideerimisest?
Jah olen. Ta on minu kandideerimise suhtes väga toetav.
Ega teil ei kordu Eesti 200 mullune poliittehnoloogiline juhi valimise näitemäng? Kristina Kallas tõrjuti erakonna esimehe kohalt lihtsa nipiga: Lauri Hussari kõrvale ilmus kandideerima noortekogu juht Hendrik Johannes Terras, kes viimasel hetkel loobus ja soovitas hääletada Hussari poolt. Isamaas on ju nüüd ka kolm kandidaati...
Mina ei ole ei Urmas Reinsalu ega Tõnis Lukasega mingeid kokkuleppeid sõlminud. Ma proovin ise saada erakonna juhiks. Me kõik kolm oleme rääkinud vajadusest erakonna kandepinda ja kuuldavust parandada, nüüd on valik erakonna liikmete käes.
Ütlesite, et erakonna kandepind võiks olla laiem. Mis täpselt Seederi ajal valesti tehti, et erakonna kandepind on muutunud järjest ahtamaks? Seda näitavad ju ilmekalt valmistulemused, mis muutuvad iga valimistsükliga aina kehvemaks.
Ühiskond on väga polariseerunud ja sellistes olukordades ongi väiksematel erakondadel raskem. Aga ma ei süüdista teisi, vaid erakond peab endale ise otsa vaatama. Asi pole Isamaa poliitika sisus, vaid kas me suudame selle inimesteni viia. Meie probleem on sõnumite usutavus. Me ju teame, et naiste seas on meie toetus väike, samas on meil väga vähe tuntud naispoliitikuid. Peale Riina Solmani polegi eriti kedagi välja tuua. Erakond vajab noori, kes ilmselgelt kõnetavad noori valijaid rohkem. Erakond vajab liikmetena kirjumat seltskonda, et valijagruppe paremini haarata.
Ehk liiga palju on Isamaa esindusnägude seas keskeas või vanemaid mehi?
Võib nii öelda küll.
Parempoolsetega lahkus ju Isamaast suur hulk noori ja aktiivseid inimesi. Te oleks esimehena valmis Parempoolsetele ühinemisettepaneku tegema?
Vastab tõele, et nende seas on palju nooremaid inimesi. Kuid Parempoolsete programm on äärmuslikult parempoolne. Ma ei ole kindel, et Eesti inimesed on valmis nii parempoolsete ettepanekute poolt hääletama. Niisugune parempoolsus ei ühti ka rahvusriigi põhimõtetega, kus on olulisel kohal ka ühiskonnasisene solidaarsus. Isamaa majanduspoliitika on tasakaalukam, arvestab nii ettevõtjate kui ka inimeste hakkamasaamisega. Inimesed peavad tunnetama, et see on nende riik, kes hoolitseb oma inimeste eest piisavalt. Rääkida võib Parempoolsete seas olevate inimeste tagasikutsumisest, kuid kahe erakonna ühinemisest mitte.
Kas parempoolsete väljaviskamine oli viga? Kas seda oleks saanud ära hoida?
Ma arvan, et mitte. Ühe erakonna sisse teist erakonda ehitada ei ole võimalik. Parempoolsete juhtide poolt polnud see kena, et üritati lükata Isamaa poliitika mingile teisele rajale. Kui sul on erinevad vaated, siis tee ise erakond, mitte ära ürita kaaperdada teist erakonda. See polnud aus mäng, kuid kahjuks lahkus selle tüli käigus inimesi, kes võiksid tagasi tulla. Tülid ei ole alati maailmavaatelised, vaid isikutevahelised. Kui Isamaas inimesed vahetuvad, siis on lootust, et osa parempoolseid võib meile tagasi tulla.
Kumb erakond on Isamaale lähedasem, kas EKRE või Reformierakond?
Muidugi on meil kokkupuutepunkte kõikide erakondadega. Kuid EKRE-ga on meil fundamentaalsed erinevused, mis vähemalt praegu ei võimalda koostööd valitsuse tasemel. Me oleme näinud, et nende tööstiil ei ole vastuvõetav, kuigi meil on maaimavaatelisi kokkulangevusi. Nad näitasid Jüri Ratase valitsuses ära, et neil puudub võime valitsusvastutust kanda. Nad ei käitunud väärikalt ja paraku ei saa neile uuesti valitsusvastutust anda. Vähemalt senise stiili jätkudes.
Kuigi Reformierakonnaga on meil erimeelsusi, eelkõige demograafia küsimustes, siis paljudes asjades langevad meie seisukohad kokku. Me olime ju eelmises valitsuses koos. Reformierakonnaga on kindlasti võimalik ka edaspidi valitsust teha. Eesti 200 puhul ei oska me keegi öelda, mis erakonnaga on tegemist, nüüd on sealt palju probleeme välja tulnud. Valija jaoks oli Eesti 200 valimine ikka paras põrsas kotis. Sotsidega on meil väga erinev maailmavaade, kuid eelmises valitsuses olime koos. Ehk kokkuvõtteks – eelkõige tuleb partnerite puhul silmas pidada seda, kas ollakse võimeline valitsusvastutust kandma või mitte.
Nii et helistate kohe Kaja Kallasele, kui Reformierakonnal lähevad suusad risti kas sotside või Eesti 200-ga ja pakute Isamaad valitsusse oma tingimustel?
Jah, see on ju nii nagu alati. Kui Isamaa saab kokkuleppe olulistes küsimustes, siis oleme valmis valitsusse minema. Kahtlemata saab oma erakonna valijaid kõige paremini esindada valitsuses.
Teie erakonna väga mõjukas liige on pankur Parvel Pruunslid. Milline on teie omavaheline läbisaamine? Ajakirjanduses on väidetud, et saite eelmises valitsuses ministritooli just tänu Pruunsillale?
Ajakirjandusel on õigus spekulatsioone välja mõelda, sest kahtlemata tema annetused on proportsionaalselt suuremad teiste annetajate panusest. Parvel Pruunsild on erakonna pikaajaline liige, kes on toetusi teinud väärtuspõhiselt. Ja see on tore. Kuid sellel asjal on ka teine külg. Erakond ei tohi muutuda sellise toetaja olemasolul mugavaks, sest loodetakse, et toetused jätkuvad ka edaspidi ja uute annetajate otsimisega ei tegeleta. Isamaas on just täpselt nii juhtunud. Meil on üks andunud ja lojaalne toetaja ning ei püüta leida teisi rahastusallikaid. Praegu on see ka keeruline, sest erakonna toetus on valijate seas madalseisus.
Uue esimehe roll on kindlasti leida juurde rahalisi toetajaid ja teha rahastust laiapõhjalisemaks. Siis ei saa meedia teha etteheiteid, et rahastus on ebaproportsionaalne. Üks asi on sisu, kuid rahastusasjad peavad näima ka ausad ja õiglased. Rahastajaid tuleb juurde leida, ei saa olla nii mugav, et piisab ühest inimesest.
Te ütlesite, et vaja oleks juurde saada toetajaid noorte seas ja naiste seas. See ju eeldab liberaalsemate nootide kasutuselevõttu ka erakonna orkestri poolt? Küsitluste põhjal ei tekita noorema rahva seas abieluvõrdsuse teema säärast kirgede tormi kui vanema põlvkonna seas.
Isamaa oma püsiväärtustest loobuda ei saa. Olles valimiste ajal palju valimistelgiga väljas, siis nägin, et paljud noored jagavad meie väärtusi. Kuid nendest väärtustest peavad rääkima inimesed, kes mõjuvad noortele usutavalt. Me vajame erakonnas noorenduskuuri. Kui me räägime, et Eesti peab olema jätkusuutlikum, siis sama puudutab ka erakonda. Noorte kaasamine, neile erakonnas karjääri pakkumine, need asjad ei ole meil välja arendatud. Erakond ei ole lihtsalt sellisel viisil jätkusuutlik, kui siia ei tule uusi inimesi. Need uued inimesed tooks kaasa ka rohkem toetajaid, sest noored kõnetavad noori ju paremini. Nad räägivad noortele asju usutavamalt kui meie vana raudvara.
Kuidas on lood erakonnasiseste eriarvamuste tolereerimisega? Kas kujutate ette olukorda, et Isamaa eestseisuse liikmel oleks võimalik rahulikult öelda, et "võtame kooseluseaduse rakendusaktid vastu ja saame lõpuks selle teema laualt maha"?
Abieluvõrduse vastaseid on ka Reformierakonna liikmete seas, Keskerakonna liikmete seas on jällegi selle pooldajaid. Minu seisukoht on lihtne: paneme selle küsimuse rahvahääletusele. Seda küsimust ei saa lahendada poliitilise teerulliga. Las rahvas otsustab. Ja nii nagu otsustab, nii ka jääb. Siis on asi selge. Juba ammu ei kuulata vastaspoole argumente, räägitakse tunde baasilt. Need eriarvamused võivad olla ka erakonna liikmete endi seas.
Ühiskonnas tervikuna selle vaidluse lahendamine on eraldi teema, kuid see konkreetne küsimus iseloomustab väga ilmekalt Isamaa viimaste aastate arenguid. Kooseluseaduse ümber toimuva tõttu on erakonnast lahkunud Yoko Alender, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson ja paljud teised. Nad toovad nüüd ohtralt hääli Isamaa konkurentidele. Nad lahkusid, sest nende seisukohti ei tolereeritud.
Erinevad seisukohad on ka teistes erakondades, kuid konkurendid on suutnud erakonda ikkagi koos hoida. Teised on suutnud neid eriarvamusi hoida erakonna sees ja see on positiivne. Isamaas tuleks seda samamoodi teha. Ainult selle vaidlusküsimuse pärast ei tohiks keegi erakonnast lahkuda. Iseasi, kui lahkumise põhjuseks on veel mingid muud eriarvamused – näiteks majandus, rahvastik või muud väärtusküsimused. Kuid abieluvõrdsuse teisiti tõlgendamise pärast ei tohiks küll keegi Isamaast lahkuda.