Autor: Kertu Mooste, Eesti Päevaleht
25. mai, 2023
Endine justiitsminister Lea Danilson-Järg teatas erakonna Isamaa juhiks kandideerimisest viimasel minutil, et tuua erakonda vajalikku värskust.
Miks te oma kandidatuurist alles nüüd teatasite? Kas pidite nii kaua mõtlema?
Alles esmaspäeval otsustasin ja ei teadnud, kas saan nii lühikese ajaga vajaliku toetajate arvu kokku. Hakkasin allkirju koguma ja mõtlesin, et kui need kokku saan, siis kandideerin. Kolmapäeva õhtuks olid mul vajalikud toetajad olemas. Neljapäeval siis ütlesin välja.
Kui palju teil praegu erakonnas toetajaid on? Vaatasin, et Riina Solman juba tegi sotsiaalmeedias teie toetuseks postituse.
Meil peab esimeheks kandideerimisel olema vähemalt 50 liiget, kes sinu kandidatuuri toetavad. Riina Solman on minu toetajate hulgas. Me oleme esimehe kandidaatidega sõbralikus konkurentsis, ka Tõnis Lukas on minu toetajate hulgas ja mina toetasin teda. Me sõbralikult konkureerime. Minu toetajate hulgas on erinevast vanusest ja soost liikmeid. Ka eri ringkondadest.
Kui Tõnis Lukas teie kandidatuuri toetab ja teie tema oma, siis kas ei või juhtuda, et viimasel hetkel taandate ennast ja soovitate liikmetel Lukase poolt hääletada?
Ei, sellist plaani küll ei ole, et ma kellegi huvides taandun. Kandideerin ikkagi selleks, et ise liikmetelt toetus saada. Üks ajakirjanik juba küsis, kas teen nii nagu Eesti 200 Hussar ja Terras, aga ei, sellist asja ei ole. Kõik kandideerime enda eest ja oleme üksteisega sõbralikud.
Urmas Reinsalu ja Tõnis Lukas on mõlemad lubanud, et esimehe kohale tuleb aus võistlus. Kas teie lubate sama?
Absoluutselt, muidugi.
Mida Helir-Valdor Seeder teie kandideerimisest arvas?
Toetas. Ta on ka üks toetusallkirja andjaid. Ta ütles, et see on väga tore ja huvitav on, kui on rohkem kandidaate. On võib-olla ka elavam diskussioon. Erakond saab sellest igal juhul ainult võita, kui erinevad inimesed tutvustavad oma nägemust sellest, kuidas erakonda arendada.
Tegite paar päeva tagasi oma sotsiaalmeedias küsitluse, kas peaksite erakonna juhatusse kandideerima. Kas selle pealt tuligi lõplik kandideerimisotsus?
Sealt ma sain tegelikult natuke innustust küll. Olin mõelnud esialgu juhatusse kandideerida, aga seal ka mõned inimesed ütlesid, et kandideeriksin esimeheks. Aga see ei olnud määrav jõud. Pigem ikkagi esmaspäeval, kui Reinsalu ja Lukas käisid ennast meedias tutvustamas, tundus mulle, et sellest pildist oli natuke midagi puudu. Arvan, et kui mina kandideerin, siis on selles protsessis midagi juures võrreldes sellega, mis ta muidu oleks.
Ütlesite, et erakond vajab värskendust. Millist? Kuidas te seda värskendaksite?
Värskendust on tegelikult vaja igas mõttes. Kui nüüd otse inimeste näol mõelda, siis tähendab see eelkõige seda, et peame leidma nooremaid inimesi, poliitikast huvitatud naisi peame püüdma üles leida. Neid on kahjuks oluliselt vähem kui mehi, aga loodetavasti suudame selliseid ka leida. Noori tahaksime kindlasti kõnetada.
Värskendus algab ikkagi sellest, et iga inimene, keda erakonda kutsuda, peab aru saama, mis on tema perspektiiv ja roll, millised on tema võimalused. Peab olema atraktiivne õhkkond, mis motiveerib ja pakub võimalusi ennast realiseerida. Selline õhkkond on vaja luua ja siis on võimalik inimesi kutsuda.
Naised ja noored ei ole kõige suuremad konservatiivse mõtteviisi toetajad. Kuidas te neid kõnetada plaanite?
Konservatiivsus on tänapäeval selline sõna, mida on nii keeruline määratleda. Arvan, et rahvusriigist, perekonnast, eesti keele ja kultuuri püsimisest – mis on Isamaa põhiväärtused – lugu pidavaid inimesi on nii naiste kui ka meeste seas ja neist puudus ei ole.
Me praegu võib-olla ei kõneta neid inimesi, sest me ei oska rääkida nendel teemadel niimoodi, et kõik aru saaksid. Et ka naised ja noored mõistaksid meie sõnumeid. Alati loeb seegi, kes on rääkija. Kas inimene suudab ennast samastada kõnelejaga või mitte. Paraku meie esindusnäod on küllaltki ühetaolised ja nad kõnetavad teatud sihtrühmi. Kui me tahame eriti noori ja naisi kõnetada, siis peab neid meie kõneisikute seas ka olema.
Mis on mõni konkreetne asi, mida te Isamaas muuta tahaksite?
Asju on tegelikult hästi palju, ma ei saa öelda ühte asja. Neid on nii sisu kui ka kuvandi osas, juhtimise ja struktuuri osas. Neid muutusi on igal rindel vaja ja kogu summa peaks andma selle tulemuse, et Isamaa muutub laiapõhisemaks, meie toetus kasvab ja kasvab ka nende inimeste arv, kes tahavad erakonda rahaliselt toetada.
Ütlesite, et tahate erakonda energiat ja elurõõmu tuua. Te olite justiitsminister, mis on pigem tõsine amet. Isamaa erakond on tuntud kui pigem stoiline…
(Naerab.) ... tõsiste meeste erakond.
Jah. Kuidas te seda kuvandit muuta plaanite?
Kuvandit saavad muuta ainult inimesed. Tõepoolest, justiitsministri ametis ei saanud ma eriti lõbusatel teemadel rääkida. Inimestest endast peab selline elurõõm ja toetahe välja paistma. See on kindlasti asi, mis inimesi köidab ja kaasa tõmbab. Kahtlemata ma üksi ei suuda erakonna kuvandit muuta. Mina saan erakonna esimehena olla selle muutuse algataja, rõhutada ja tuua seda esile, et selline muutus on vajalik.
Osa erakonna riigikogu fraktsiooni liikmeid on öelnud, et ei kandideeri esimeheks, sest nad pole erakonnas nii kaua olnud. Kas te ei tunne, et olete poliitikas liiga uus, et erakonda juhtida?
Ma mõtlesin kandideerimisavaldust täites selle peale, et kindlasti hakatakse ütlema, et uus inimene ja äkki on liiga vara. Sellel uudsusel on teatud eelised. Need inimesed, kes on kaua erakonnas olnud, harjuvad asjadega ära ega näe neid puudusi ja arenemiskohti. Uue inimesena ma võib-olla ei tea nii hästi ajaloolist tausta, kuidas midagi 10 või 20 aastat tagasi tehti. Aga mul on panustada värsket vaadet. Ma vaatan seda asja natukene kõrvalseisjana ja näen neid asju, mida teised ei näe. Samamoodi nagu kodus oled harjunud, et lamp on katki, käid sellest iga päev mööda, ni et ei häiri, aga kui külaline tuleb, siis paned seda tähele.
Te kandideerite väga pikaajaliste poliitikute kõrval, kellel on mitu riigikogu koosseisu ja ministritooli selja taga. Miks olete teie parem kandidaat kui Reinsalu ja Lukas?
Arvan, et minu eelis on, et kuna olen uus inimene, siis minu jaoks ei ole sellist normaalsust veel välja kujunenud. Vaatan seda selle pilguga, mis on puudused ja mida saaks paremini teha. Inimesed, kes on kauem erakonnas olnud, isegi ei märka neid, või kui märkavad, siis kipuvad õigustama, miks need nii on, sest nad on ka ise sellest osa olnud ja selle olukorra tekitanud. Ma arvan, et see kõrvalpilk ja uus vaade on minu eelis. Kahtlemata minu kolleegide eelis on nende pikaajaline kogemus, ajalooline teadmine, aga ma usun, et see jääb erakonda alles sõltumata sellest, kes on esimees. Võib-olla uudsuse aspekt on erakonnale olulisem.
Mööda ei saa erakonna suurahastajast Parvel Pruunsillast. On räägitud, et erakonna esimees peab talle ikkagi meele järele olema. Kas teie olete?
Arvan, et see kindlasti nii ei ole. Parvel Pruunsild on kauaaegne Isamaa liige ja toetanud Isamaad just maailmavaatepõhiselt. Mitte et Isamaa teeks talle meelepäraseid asju, vaid ta on liitunud sellepärast, mida Isamaa teeb. See on väärtuspõhine valik, mis läheb tema maailmavaatega kokku. Loomulikult ta toetab selle tõttu erakonda.
Mulle tundub, et erakond on läinud mingis mõttes mugavaks, teades, et meil on selline kindel inimene, kes maailmavaate põhjal on erakonda toetanud. Siin tekib ka mugavus ja ei otsita alternatiive. Arvan, et kindlasti tuleks leida toetajaid juurde. Kindlasti on ettevõtjaid, kes on valmis toetama rahvusriiki ning eesti keele ja kultuuri kestmist väärtustavat erakonda. Nad tuleb lihtsalt üles leida. Erakonna rahastusbaasi tuleb laiendada. Meil ei ole kunagi olnud sellist kilekotiga rahastamise teemat. Kogu meie rahastus on läbipaistev. Olen nõus, et avalikkusel võib tekkida küsimusi, miks üks erakonna liige nii palju toetab. Kuigi selle taga ei ole mitte midagi, siis asjad peavad ka näima õiged. Seetõttu on eriti oluline, ja arvestades ka Isamaa praegust seisu, kus meil mandaatide arv ja riigi rahastus vähenesid, leida juurde täiendavaid annetajaid.
Kas te ei karda, et kui erakonna esimeheks saab keegi, kes Pruunsillale ei sobi, võivad rahakraanid kinni minna?
Selline oht on alati olemas. Kui erakond loobub oma põhiväärtustest, siis endised annetajad ei pruugi enam annetada. See oht tekkis meil näiteks siis, kui Parempoolsed proovisid Isamaa poliitilist põhijoont muuta, ja see tekitas erakonnas suurt vastuseisu. Tegelikult sellisel väärtuspõhisel erakonnal nagu Isamaa ei saa toimuda selliseid kapitaalseid muutusi, sest see on arusaamatu nii liikmetele kui ka toetajatele.
Kui Parempoolsed Isamaast eraldusid, lahkus ka suur osa Isamaa nooremaid liikmeid ja naisi. Kui te peaksite esimeheks saama, kas proovite Parempoolsetega suhteid lepitada ja sealt liikmeid tagasi saada?
Valimisdebattidest oli näha, et üks Parempoolsete ja Isamaa poliitiline vaade on väga erinev, eriti mis puudutab majanduspoliitikat. Parempoolsed on ennast täiesti paremäärmuslikult või turu fundamentalistlikult määratlenud. Isamaa jaoks on oluline rahvusriik, mis eeldab teatavat solidaarsust. Näiteks laste kasvatamine ei ole ainult pere mure, vaid ühiskond peaks neid aitama, eriti suuremaid peresid, kellel on suured kulud.
Selles on meil Parempoolsetega täiesti erinev nägemus. Erakonna tasandil on meil teatavad lahkhelid, mis ka eraldumiseni viisid ja mis ei võimalda meil leibasid ühte kappi panna. Küll aga lahkus isiklike vastuolude tõttu osa inimesi, kellel tegelikult pole nii väga Parempoolsete vaateid, vaid kes liikusid kaasa teatud inimestega. Nende inimeste puhul, kellele Isamaa vaated sobivad paremini, on kindlasti mõeldav, et nad tuleksid Isamaasse tagasi. Seda ma ka tervitan.
Kuidas te oma erakonnakaaslased plaanite enda poolele võita, et nad teie poolt hääle annaksid?
Eks ma püüangi selle kaudu, et ma räägin, kuidas ma näen erakonda arenemas. Siis jääb erakonna liikmete otsustada, kelle visioon neile rohkem sobib.
Te olete erakonnas olnud alla aasta. Milliseks te oma võiduvõimalust hindate?
Ma eriti ei mõtle sellele, sest ükskõik milline lõpptulemus on, Isamaa erakond tervikuna võidab sellest igal juhul. Ma usun, et ma suudan tekitada rohkem diskussiooni ja kõnetada inimesi, keda seni erakond pole kõnetanud. Minu toetajate hulgas on ka neid, kes ütlesid: „Oi kui hea, et sa kandideerid. Ma juba mõtlesin erakonnast lahkumise peale.“ Ma arvan, et diskussioon, mis kandideerimisega kaasneb, kindlasti rikastab erakonda.